Raamatukogu eelarve olnud 2-3 viimasel aastal praktiliselt muutumatu, ei ole tõusnud personalikulud ega komplekteerimiskulud, väga vähe on olnud kõikumisi majandamiskuludes. 2014.a. on tõus seotud investeeringutega raamatukogu uute ruumide ehitusse, ehitus jätkub 2015.aastal.

Kogud

Juurde saabus 942 eksemplari, e-teavikuid ei ostetud, selleks kulus 10 517 eurot, kusjuures riigilt saadi 5 961 €.

• komplekteerimise põhimõtteks on kogude tasakaal: ilu- ja lastekirjandus moodustab kogudest 62%. Ilu- ja lastekirjanduse laenutuste osakaal laenutuste üldarvust on 64,5%.
• annetuste osakaal kogude juurdekasvust on 6%. See arv on väike, kuna annetusi võtame vastu valikuliselt, s.t. vajalikku ja väärtuslikku.

Kogude kasutatavus on ligikaudu 1, see võiks parem olla, aga on tingitud sellest, et liiga palju vanemat kirjandust on fondis arvel (kustutati 119 eks.).

Kuna väga suur osa raamatukogu kasutajatest on kõrgharidusega (52 100-st küsitlusele vastanust) spetsialistid ja juhtivtöötajad (41 100-st), siis peetakse raamatukogu sisu, s.t.kirjanduse head valikut ja kogude mitmekesisust esmatähtsaks (85 100-st).

Perioodikast on raamatukokku ostetud 42 nimetust, s.h. 12 nimetust kultuuriajakirjandust.

Raamatukoguteenused

2014.a. novembris oli raamatukogus raamatu-/lugemishuvi küsitlus, kus paar küsimust oli ka kasutajate hinnangute ja ettepanekute kohta. Raamatukoguteenustega ollakse rahul, eriti on tänatud raamatute tagastuskasti olemasolu eest, hea raamatuvaliku eest, professionaalse teeninduse eest.

AIP-i kasutamine väheneb, paljud tulevad raamatukokku oma arvutiga ja kasutavad Wifi teenust. 

Raamatukogu kasutamine

Arvulistest näitajatest on vähenenud ainult laenutuste arv, teised arvud on kõik tõusnud. Objektiivne põhjus võib olla, et inimesed kasutavad üha enam mitmeid erinevaid meediume lugemise kõrval.

Lasteteenindus:

Lastetöö arvuliste näitajatega võib seekord rahule jääda, tuleneb see ehk sellest, et oli rohkem rühmakülaskäike nii lasteaiast kui ka koolist. Jätkusid ettelugemishommikud väikelastele. Ka suurematele toimus 8 ettelugemistundi, mille järelkajana sündis laste joonistusnäitus. Ühele rühmale tutvustasin õpetaja palvel raamatukoguhoidja elukutset.

2. aprillil oli kohtumine lastekirjanik Peep Ehasaluga.

Teadmisi lastetöö edendamiseks sai kogutud mitmetelt teabepäevadelt: Rahvusvaheline kirjandusfoorum RR-is „Kas laps loeb?“, Eesti Lastekirjanduse Keskuses „Laps kirjanduses 2“ja külaskäigult Soome Askola valla raamatukogudesse.

Üldiselt oli stabiilne aasta. Võrreldes 2013.aastaga paranesid statistilised näitajad lastetöö osas. Lastetööle sai ka suuremat tähelepanu pööratud, nii ennast haritud kui ka lastele erinevaid üritusi korraldatud. Tähtis samm oli kodulehe uuendamine, see peaks tõstma virtuaalkülastuste arvu ja muutma info kättesaadavuse paremaks.

Ka läbiviidud küsitlus andis vajalikku tagasisidet. Meie küsitlusest tuli välja, et lugemiseks huvipakkuvaid raamatuid laenutatakse enamasti (100-st vastanust 88) raamatukogust. Mitmed küsimused olid e-raamatu kohta, kuna see teema on jätkuvalt üldise huvi orbiidis. Meie küsitluse järgi ei paku e-raamat küll paberraamatule veel konkurentsi: koguni 96 vastajat eelistab ikka paberile trükitud raamatut lugeda. E-raamatu laenamise võimalust raamatukogust veel ei ole. Raamatukogu külastamisel peetakse kõige olulisemaks raamatukogu sisu: mitmekesist ja head kirjanduse valikut ning teiseks head asukohta. Vastanute arvates on kõik see eespool öeldu Kiili Raamatukogus olemas. See annab meile kindlust ja tahet ka edaspidi samas vaimus oma tööd teha ja oma lugejate jaoks olemas olla.

Traditsiooniliselt hea koostöö lasteaia ja kooliga jätkus.

2015. aastal arendada koostööd Askola valla raamatukogudega, ühisprojekt koolide ja raamatukogude vahel.

Kahe aasta jooksul on välja vahetatud vananenud arvutid ja printerid.

2015. aasta suurim ülesanne on kolimine uutesse ruumidesse ja seal töö käivitamine.