1922 Kurna Hariduse Seltsi esimees ja ühtlasi raamatukogu juhataja Aleksander Roopere esitas 18. veebruaril 1922. a. Harju Maakonna Haridusosakonnale palvekirja võtta Kurna raamatukogu arvesse rahvaraamatukogude võrgus ja eraldada toetusraha raamatute ostmiseks. 23. märtsil 1922 võetigi vastav otsus vastu. Kurna rahvaraamatukogu asukohaks on märgitud Sausti algkool Vene külas ja teenindama pidi see Kurna ja Nabala valla elanikke. See oli raamatukogu ametlik algus. Aga umbes 550 raamatut oli seltsil juba varem ja need asusid noore taluperenaise Anu Sonbergi talu raamatukapis. 1922. aastal anti need üle seltsi kätte, sest noor perenaine ei tahtnud, et laenutajad tassivad pori tuppa.
1928. aastast alates asub raamatukogu Kurna vallamajas ja juhatajaks sai valla sekretär Martin Tapp.
1938. aastal sai juhatajaks Martin Kalvet. Teise maailmasõja ajal raamatukogu ei tegutsenud, raamatuid hoiti Kurna vallamajas. Peale sõda hooldas raamatuid lühikest aega L. Sinisaar.
1946.-1964. aasta märtsini töötas Kurna raamatukogu juhatajana Aliide Vainomees.
1964-1979 oli juhataja Evi Tammik, vähem kui aasta A. Kärner.
1979. aastal nimetati Kurna raamatukogu ümber Kiili raamatukoguks.
1980. aastal alustas tööd raamatukogu juhatajana Taie Saar.
2002. aastal sai raamatukogu interneti püsiühenduse ja avati avalik internetipunkt.
2003 Võeti kasutusele internetipõhine raamatukogutarkvara URRAM.
2004 Võeti tööle teine töötaja raamatukoguhoidja Diina Keizars.
2005. aasta 1. novembrist läks Kiili raamatukogu üle elektroonilisele laenutusele.
Kasutusele võeti plastikust lugejakaart.
2008 Novembris kolis raamatukogu Kiili Maxima kauplusehoone ruumidesse rendipinnale. 190 m2 (enne 52 m2) võimaldas ära paigutada 17 000 eksemplari kirjandust.
2008 Loodi oma logo ja koduleht: www.kiiliraamatukogu.ee
2009 Kujundati uued lugejakaardid. Raamatukogu sai Wi-Fi ühenduse, läbi viidi teavikute inventuur ja lugejaküsitlus.
2010 Oli üleriigiline lugemisaasta. Koostöös teiste kultuuriasutustega toimus Kiilis Suur lugemispäev, mille motoks oli "Lugedes kasvab lugemisisu".
Kogu suurus on 18 852 teavikut. 953 registreeritud lugejat laenutas kokku 19 924 teavikut.
2012 Raamatukogu tähistas oma 90. sünnipäeva ettekandepäevaga "Talupere raamatukapist e-raamatukoguni". Valmis uue kujundusega infovoldik.
Lugejaid 1090, laenutusi 20 391. Jätkus lugejate ja laenutuste arvu kasv.
2013 Vahetati välja 2 vananenud arvutit. Toimus suur ülevaatenäitus "Kiili vald 20".
2014 Lugejaküsitlus. Kodulehe uuendamine. Raamatu "Kiili Lood" esitlus.
2015 Koliti vallamaja ruumidesse Nabala tee 2a. Esimest korda toimus lastele suvelugemise võistlus "Karikakramäng". Koos Harju Maakonnaraamatukoguga korraldati maakonna raamatukogutöötajate infopäev Kiilis.
2016 Kirjanike tuur: külas käisid Olev Remsu, Janika Kronberg, Kai-Mai Olbri.
Luuleõhtu koos rahvamaja näiteringiga: külalisteks luuletajad Krafinna ja Kivisildnik.
Heljo Männi 90. sünnipäeva tähistamine koos Mõmmiga (Ivo Eensalu) ja kunstinäitusega. Tunnustuseks sisuka töö eest sai raamatukogu tänukirja Harju Maakonnaraamatukogult.
2017 Kiili Raamatukogu tähistas 95. sünnipäeva. Sügisel käivitus Lugemiskoera programm. Külas käisid lastekirjanik Kertu Sillaste, luuletaja Vladislav Koržets, tekstiilikunstnik Kaire Tali. Lugejaid oli 1 107, laenutusi 20 040.
2018 Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta. Selle tähistamiseks toimus esseekonkurss "Minu Eesti/ Minu Kiili".
2019 Raamatukoguhoidja Diina Keizars läks pensionile ja tema asemel tuli tööle raamatukoguhoidja Mari Teede.
2020 Märtsis kehtestati eriolukord koroonaviiruse leviku vältimiseks. Kasutusele võeti maskid, desovahendid ja visiirid. Raamatukogu oli külastajatele suletud, tellitud raamatud paigutati esikusse riiulile.
Kasutajaküsitlus: 116 vastajat. Üle 90% hindas raamatukogu tööd hindega "5".
Alates 3.12 uus raamatukapi teenus - kontaktivabaks laenutuseks firma CLEVERON kapp, kuhu paigutatakse tellitud raamatud.
Alustasime Lastelaupäevade läbiviimisega kord kuus.
Trükiti uus infovoldik ja järjehoidja.
2021 Suvelugemise programm „Karikakramäng“ toimus juba 7. korda. Lõpupidu oli koos Lottega ja toimus Kiili valla süvesündmuse „Keskpõrandale kokku“ ühe osana.
Hästi käivitus raamatukapi teenus. Märtsis-aprillis, koroonaviiruse kõrghetkel, oli üle 400 kapikasutuse 1700 raamatulaenutusega kuus.
2022 Raamatukogu 100. sünnipäeva ja üleriigilise raamatukogude aasta tähistamine.
Raamatukogu ajaloo ülevaatenäitus kapadel ja virtuaalselt kodulehel.
Juubeli tähistamise suurüritus, kus peaesinejateks olid Rein Veidemann ja Karl Martin Sinijärv.
Juubeliaasta uus logo, millega kujundati meened, tänukirjad, plakatid, järjehoidjad ja voldikud. Esseekonkurss "Raamat võib muuta su elu".
Lastekirjanike tuur: külas käisid Anti Saar, Indrek Koff, Ulla Saar.
Raamatukogu kasutajaid oli 1447, s.h. lapsi 547, külastusi 14 784, laenutusi 19 077.
2023 Liitusime üleriigilise lugemisprojektiga "Lugemisisu".
Alustasime koostööd ELKga – kunstnik Viive Noore kureerimisel hakkasid toimuma eesti ja välismaa illustraatorite kunstinäitused.
Väga populaarne oli kunstnik Made Balbati loomingu näitus.
Lugejaküsitlus: 142 vastajat.
2024 Endine direktor Taie Saar, kes oli töötanud 44 aastat, läks pensionile 31. mail ja raamatukoguhoidja Mari Teede sai 1. juunil uueks direktoriks.
Raamatukoguhoidjana võeti 1. juulil tööle Lee Soe.
Külas käisid lastekirjanikud Hugo Vaher, Markus Saksatamm, Piret Jaaks, Kairi Look, Mika Keränen. Toimus 8 eriilmelist näitust.
Raamatukogu sai endale uue suure avaga raamatute tagastuskasti, individuaalse töönurga ja uue logo.
Uudne oli Kiili õpilasmalevlaste kasutamine suvel.
Raamatukogu kasutajaid oli 1677. Juurde tuli 1300 trükist, maha kanti 811 trükist.
Üle-eestilise raamatukogude rahulolu-uuringu rahuloluindeks oli 9,97.
2025 30. jaanuaril avasime pidulikult eesti raamatu aasta. Külas käisid Lasteteater Lepatriinu ja kirjanik Andra Teede.
12.02 toimus populaarne kohtumisõhtu Mart Juure ja Andrus Kivirähkiga.